PBT ja etüleentereftalaat on mõlemad poolkristallilised termoplastilised polüestrid, mis erinevad peamiselt polümerisatsiooni käigus kasutatava glükooli erinevuse tõttu. PET-ga võrreldes on toorainete butanedioli hind, väike tootmismaht, madala sulamistemperatuuri ja mehaanilised omadused pisut nõrgemad kui PET, tundub, et PBT ei suuda PETiga konkureerida.
Kuid lineaarsete nelja süsinikusisaldusega alkoholide kasutamise tõttu paraneb polümeerse ahela paindlikkus, mis väljendub kiire kristalliseerumise kiiruse tõttu, mis muudab tsingimisvormimise tsükli lühenemise PBT insenerplastide töötlemisel ja hallituse tühja saagis paraneb. Hallituse kristalliseerumise omadused vormimise ajal toovad toote parema stabiilsuse ja seega suurema majandusliku kasu.
Lisaks sellele muudab PBT kiudude kasutamine nelja süsinikualkoholi paremaks elastsuseks ja paindlikuks ning neid kasutatakse hästi kiududes ja hambaharjades. PBT on dimetüültereftalaadi või tereftaalhappe ja butanediooli sulava polükondensatsiooni produkt. Polümerisatsiooni aja ja vaakumikiiruse reguleerimise abil saab saada toote suhtelise molekulmassiga 17 000-40000. Suhteline molekulmass võib saada täiendava tahke faasi polükondensatsiooniga. PBT-l on klaasistumistemperatuur (24 ° C), mis on toatemperatuuri lähedal, madalam kui PET (76 ° C), polüamiidi lähedal (40 ° C); sulamispunkt on madalam kui polüamiidiga lähedane PET; kristalliseerimise kiirus on 15 korda suurem PET-i ja sarnane polüamiidiga 66. PBT-de ja PET-i põhiliste füüsikaliste omaduste erinevus muudab nende töötlemise käitumist ja rakendust erinev. PET-i madala kristalliseerimise ja kõrge orientatsioonikäitumise järeltöötlus sobib kiududeks ja kileks, samal ajal kui kristalliseeruv PBT on sobiv. Inseneriplastid.
